M-õpe

8. nädal

M-õppega ei ole praktikas eriti kokku puutunud, tean aga, mis see on. Ühel meeskonna koolitusel jooksime fotokatega mööda Võru linna ringi ja pidime leidma mingi eseme järgi erinevaid kohti. Lugedes Merlin Liiva magistritööd Mobiilse tehnoloogia rakendamine õuesõppes: interaktiivsed õppematerjalid ja virtuaalne koostöökeskkond õpetajatele
oleks võinud seda mängu ju edasi arendada ja pildid üles laadida internetti n. Flickr`isse, varustada siltidega jm
Nüüd mõeldes m-õppe kasutamisele koolis, siis kahtlemata on see uudne õpilastele ja nõuab suuremat ettevalmistus õpetajatelt. Kui paljudes koolides on olemas GPS-seadmed, fotokad, nutitelefonid jm? Ja kui on mõned, siis kindlasti ei jätku tervele klassile. Rühmatöös oleks optimaalne arv 3-5 õpilast, siis minimaalselt 5 seadet võiks ikkagi olla. Saab ju kasutada õpilaste mobiiltelefone, aga sellega kaasneb päris palju probleeme: erinevate võimalustega telefonid ja kindlasti on ka neid, kellel polegi telefoni.
Empiirilise uurimuse viiksin ma läbi hoopiski lastevanemate hulgas n. rühmaintervjuu käigus:
1. Kuidas suhtuvad lapsevanemad m-õppesse?
2. Kuidas suhtuvad lapsevanemad meetodi rakendamisel isikikke seadmeid?
3. Milline on valmisolek probleemide lahendamisel kodus? N. lapsel tekib soov saada nutitelefon

Kui selline uurimus on läbi viidud, tagab see mõningase kindluse õpetajale. Nüüd siis ettevalmistav töö, sest tuleb koostada erinevaid ülesandeid erinevate seadmete võimalustele.