Lõputöö - rühmatöö

Ht pädevuste uuringu ettekanne

View more presentations from annerosenberg.

Õpidisaini analüüs

11. nädal

Õpidisaini analüüs

View more presentations from annerosenberg.

6 MÜTSI

9. nädal

Esitan siia ühe ülesande, mida oleme kasutanud meie kõrgkkoolis programmi BeSt raames valminud e-kursusel Mitmekultuuriline õendus.
Eelnevalt oli kursusele esitatud ka 6-mõttemütsi teoreetiline materjal.

Valige 6-mõttemütsi tehnikat kasutades, 2 mütsi värvi, mille põhjal esitate oma arvamused õe kultuurilise kompetentsuse teema kohta. Mõelge nii nagu soovitas BONO!

Postitage töö II Ülesande alla, foorumisse. Töö lõppu kirjutage koostajate nimed! Tiitellehele pole ülesande esitamisel vaja aega kulutada.

Iga üliõpilane loeb vähemalt ühte saadetud tööd ja annab kaasüliõpilastele tagasisidet:

Kuidas ülesande autorid said aru õe kultuurilise kompetentsuse teemast ja mütsi-värvile vastavast mõtlemise viisist?

M-õpe

8. nädal

M-õppega ei ole praktikas eriti kokku puutunud, tean aga, mis see on. Ühel meeskonna koolitusel jooksime fotokatega mööda Võru linna ringi ja pidime leidma mingi eseme järgi erinevaid kohti. Lugedes Merlin Liiva magistritööd Mobiilse tehnoloogia rakendamine õuesõppes: interaktiivsed õppematerjalid ja virtuaalne koostöökeskkond õpetajatele
oleks võinud seda mängu ju edasi arendada ja pildid üles laadida internetti n. Flickr`isse, varustada siltidega jm
Nüüd mõeldes m-õppe kasutamisele koolis, siis kahtlemata on see uudne õpilastele ja nõuab suuremat ettevalmistus õpetajatelt. Kui paljudes koolides on olemas GPS-seadmed, fotokad, nutitelefonid jm? Ja kui on mõned, siis kindlasti ei jätku tervele klassile. Rühmatöös oleks optimaalne arv 3-5 õpilast, siis minimaalselt 5 seadet võiks ikkagi olla. Saab ju kasutada õpilaste mobiiltelefone, aga sellega kaasneb päris palju probleeme: erinevate võimalustega telefonid ja kindlasti on ka neid, kellel polegi telefoni.
Empiirilise uurimuse viiksin ma läbi hoopiski lastevanemate hulgas n. rühmaintervjuu käigus:
1. Kuidas suhtuvad lapsevanemad m-õppesse?
2. Kuidas suhtuvad lapsevanemad meetodi rakendamisel isikikke seadmeid?
3. Milline on valmisolek probleemide lahendamisel kodus? N. lapsel tekib soov saada nutitelefon

Kui selline uurimus on läbi viidud, tagab see mõningase kindluse õpetajale. Nüüd siis ettevalmistav töö, sest tuleb koostada erinevaid ülesandeid erinevate seadmete võimalustele.

Teade õpikeskkonna analüüsist ja rühmatööst

10. nädal

1. Valin analüüsimiseks e-kursuse Eakate funktsionaalse võimekuse toetamine Weebly keskkonnas.

2. Rühamatöö toimub koosseisus Nele Sarrapik, Astrid Sildnik, Viive Karusion, Anne Rosenberg ja Karmen Trasberg
Uuringu viime läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis teemal Õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste hetkeolukord. Eesmärk on välja selgitada, kuidas on õppetöö läbiviimine kõrgkoolis e-õpet kasutades muutnud pädevusi, millised on vajadused nende tasemete tõstmiseks.

Enesejuhitud oppimine

7. nadal

Enesejuhitud oppimine nouab vaga suurt sisemist motivatsiooni, jarjekindlust ja oppijale toetust tuutori poolt (ergutamine, motiveerimine, jne)








Moistekaart on tehtud XMind iga Anconas (tapitahed on Eestis) :)

E-kursuse koostamisel tuleb oppijale vaga tapselt segitada, mida tahendab enesejuhitud oppimine, sest valadavalt on oppijad taiskasvanud ja viimasest oppimisest on moodunud palju aega.

Rühmatööst e-õppes

6. nädal

Kirjutan mõnest probleemist, mis on olnud meie kooli õppejõududel.

1. Rühm on olnud liiga suur (10 õppijat), optimaalne 3-4
2. Rühmad on moodustatud õppejõu poolt või lastud moodustada Moodle keskkonnal automaatselt. Tulemuseks tudengite rahulolematus.
3. Veebipõhiste kekkondade vähene tutvustus ja seetõttu tahavad rühmad füüsiliselt kokku saada.
4. Raskusi on olnud rühma juhi valimisel, kes lõpuks töö vormistab.
5. Liikmete panus töös on olnud erinevas mahus, mis on tekitanud raskusi hindamisel.

Veebipõhiste rühmatööde puhul peavad olema väga täpsed juhised, alustada tuleb juba keskkonna vastava vahendi tehnilisest juhendist.