Lõputöö - rühmatöö

Ht pädevuste uuringu ettekanne

View more presentations from annerosenberg.

Õpidisaini analüüs

11. nädal

Õpidisaini analüüs

View more presentations from annerosenberg.

6 MÜTSI

9. nädal

Esitan siia ühe ülesande, mida oleme kasutanud meie kõrgkkoolis programmi BeSt raames valminud e-kursusel Mitmekultuuriline õendus.
Eelnevalt oli kursusele esitatud ka 6-mõttemütsi teoreetiline materjal.

Valige 6-mõttemütsi tehnikat kasutades, 2 mütsi värvi, mille põhjal esitate oma arvamused õe kultuurilise kompetentsuse teema kohta. Mõelge nii nagu soovitas BONO!

Postitage töö II Ülesande alla, foorumisse. Töö lõppu kirjutage koostajate nimed! Tiitellehele pole ülesande esitamisel vaja aega kulutada.

Iga üliõpilane loeb vähemalt ühte saadetud tööd ja annab kaasüliõpilastele tagasisidet:

Kuidas ülesande autorid said aru õe kultuurilise kompetentsuse teemast ja mütsi-värvile vastavast mõtlemise viisist?

M-õpe

8. nädal

M-õppega ei ole praktikas eriti kokku puutunud, tean aga, mis see on. Ühel meeskonna koolitusel jooksime fotokatega mööda Võru linna ringi ja pidime leidma mingi eseme järgi erinevaid kohti. Lugedes Merlin Liiva magistritööd Mobiilse tehnoloogia rakendamine õuesõppes: interaktiivsed õppematerjalid ja virtuaalne koostöökeskkond õpetajatele
oleks võinud seda mängu ju edasi arendada ja pildid üles laadida internetti n. Flickr`isse, varustada siltidega jm
Nüüd mõeldes m-õppe kasutamisele koolis, siis kahtlemata on see uudne õpilastele ja nõuab suuremat ettevalmistus õpetajatelt. Kui paljudes koolides on olemas GPS-seadmed, fotokad, nutitelefonid jm? Ja kui on mõned, siis kindlasti ei jätku tervele klassile. Rühmatöös oleks optimaalne arv 3-5 õpilast, siis minimaalselt 5 seadet võiks ikkagi olla. Saab ju kasutada õpilaste mobiiltelefone, aga sellega kaasneb päris palju probleeme: erinevate võimalustega telefonid ja kindlasti on ka neid, kellel polegi telefoni.
Empiirilise uurimuse viiksin ma läbi hoopiski lastevanemate hulgas n. rühmaintervjuu käigus:
1. Kuidas suhtuvad lapsevanemad m-õppesse?
2. Kuidas suhtuvad lapsevanemad meetodi rakendamisel isikikke seadmeid?
3. Milline on valmisolek probleemide lahendamisel kodus? N. lapsel tekib soov saada nutitelefon

Kui selline uurimus on läbi viidud, tagab see mõningase kindluse õpetajale. Nüüd siis ettevalmistav töö, sest tuleb koostada erinevaid ülesandeid erinevate seadmete võimalustele.

Teade õpikeskkonna analüüsist ja rühmatööst

10. nädal

1. Valin analüüsimiseks e-kursuse Eakate funktsionaalse võimekuse toetamine Weebly keskkonnas.

2. Rühamatöö toimub koosseisus Nele Sarrapik, Astrid Sildnik, Viive Karusion, Anne Rosenberg ja Karmen Trasberg
Uuringu viime läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis teemal Õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste hetkeolukord. Eesmärk on välja selgitada, kuidas on õppetöö läbiviimine kõrgkoolis e-õpet kasutades muutnud pädevusi, millised on vajadused nende tasemete tõstmiseks.

Enesejuhitud oppimine

7. nadal

Enesejuhitud oppimine nouab vaga suurt sisemist motivatsiooni, jarjekindlust ja oppijale toetust tuutori poolt (ergutamine, motiveerimine, jne)








Moistekaart on tehtud XMind iga Anconas (tapitahed on Eestis) :)

E-kursuse koostamisel tuleb oppijale vaga tapselt segitada, mida tahendab enesejuhitud oppimine, sest valadavalt on oppijad taiskasvanud ja viimasest oppimisest on moodunud palju aega.

Rühmatööst e-õppes

6. nädal

Kirjutan mõnest probleemist, mis on olnud meie kooli õppejõududel.

1. Rühm on olnud liiga suur (10 õppijat), optimaalne 3-4
2. Rühmad on moodustatud õppejõu poolt või lastud moodustada Moodle keskkonnal automaatselt. Tulemuseks tudengite rahulolematus.
3. Veebipõhiste kekkondade vähene tutvustus ja seetõttu tahavad rühmad füüsiliselt kokku saada.
4. Raskusi on olnud rühma juhi valimisel, kes lõpuks töö vormistab.
5. Liikmete panus töös on olnud erinevas mahus, mis on tekitanud raskusi hindamisel.

Veebipõhiste rühmatööde puhul peavad olema väga täpsed juhised, alustada tuleb juba keskkonna vastava vahendi tehnilisest juhendist.

Uurimuslik õpe

5. nädal

Esitan siin mõned näited, mida kasutan haridustehnoloogina, sest arvan, et need ka sobivad kuidagi uurimusliku õppe alla.

1. näide
Meie kõrgkooli esmakursuslased läbivad veebipõhise valikaine Sissejuhatav kursus e-õppes.
Üheks teemaks on "Mis on e-õpe?" Esimese kontaktunnis teevad õppurid esimese foorumipostituse, kus nad tutvustavad ennast ja kirjutavad varasemast e-õppe kogemusest, mida arvavad sellest jne

Seejärel valivad ühe foorumi neljast:
Mis teeb õppimise e-ga õppimiseks?
E-õppe eelised ja puudused
Mis võib olla õppurile esialgu raske õppimisel e-õppes?
Kas e-õpe lihtsustab õppejõu tööd?
Nendes foorumites peab olema postitus internetist leitud artiklite põhjal koos korrektsete viidetege. Igal on kohustus mõne teise foorumi vähemalt ühte postitust kommenteerida.

Selline uurimus e-õppest ettevalmistab üliõpilast veebipõhises õppes õppima ja väldib eelarvamusi, mis võivad tekkida.

2. näide on foorumi vahendi kasutamise võimaluste kohta...

1. Uuri meie kooli kodulehel ja siseveebis igasugust infot. Esita kaaslastele üks küsimus nii, et nad leiaksid sellele vastuse nendelt lehtedelt.

2. Vali kaaslase küsimus, millele ei ole veel vastatud. Seda näed, kui oled selle foorumi avanud ja tulbas VASTUSED on 0.

3. Vasta küsimusele (paremas nurgas VASTA), otsides kodulehelt või intranetist.

4. Vastusele lisa märksõnadega samm-sammult, kuidas leidsid.

5. Otsi ise üks huvitav info ja esita see samasse foorumisse, kuid mitte selle vastuse alla, vaid "Lisa uus arutlusteema".

6. Kui sinu küsimusele (seda näed vaadates VASTUSED tulbas on 0 asendunud uue arvuga)on nõuetekohaselt vastatud, siis esimesele kiiremale anna hinne/punkt (vastuse paremas nurgas hinde valik rippmenüüna ja kliki siis "Saada minu viimased hinnangud").

Mõiste-, mälu- ja järelduskaardid

4. nädal

Üks minu näidis
mis tehtud interaktiivse vahendiga Spicynodes

Lugesin, mida kätte sain ja arvan, et mõistekaart on siis kõige lihtsam tase mõistete struktureerimiseks, mälukaart eeldab seoste loomist ja järelduskaart võimaldab ehitada väga põhjalike skeeme teemada, valdkondade, probleemide jm kohta.
Hetkel oli võimalus lugeda ka Urve ja Sireti postitusi, mis olid hästi ülevaatlikud.
Tegin enda jaoks tabeli (täiendan edaspidi), mida on hea kasutada haridustehnoloogilisel nõustamisel.

Biheivioristlik õppimismudelil

3. nädal

Olen varasematel õppeperioodidel käsitlenud erinevaid õppimisteooriad ja vaatsin nad ka nüüd üle.
Tegin enda jaoks hästi lihtsa skeemi ja pean tõdema, kui palju olen õpetajana õpetanud lähtudes bieheivioristlikust õppimismudelist. Loomulikut püüdsin igat tundi interaktiivseks muuta, aga kas see pani õppijat mõtlema või oli see harjutamiseks ja drilimiseks, et oleks lihtsalt huvitavam ja teistsugune.















Samas arvan, et seda teooriat on ka tänapäeval vaja kasutada. On fakte, teadmisi, mida peaks ja võiks peast teadma. Kindasti on see vajalik teooria kutseõpetuses.

Ja praktiline ülesanne:
Mõtlesin paar aastakümmet tagasi õpetaja koolituse diplomipraktikale. Kuidas igaks tunniks oli vaja koostada sõna-sõnaline tunnikonspekt (ka õppija oodatavate vastustega :)). Kuidas tunni osad olid kindlalt paigas, interaktiivseks muutsime tunnid poole ööni lõigates-kleepides-joonistades. Olid väga ilusad tunni!
Kes õpib?
õpilane
Mida õpib?
matemaatika
Kuidas treenitakse?
teooria, näidisülesanne, ülesannete lahendamine 1. koos õpetajaga 2. tubli õppija lahendab tahvli juures, teised vihikus 3. iseseisev töö, õpetaja juhendab individuaalselt 4. kiiremate ja tublimate hindamine
Kordamine?
mäng palli või muu vahendiga (n. peast arvutamine, korrutustabel)
Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)?
Häid hindeid saavad pidevalt kiiremad ja nutikamad. Kes seda ei ole, ootavad ees tunnikontrollid ja kontrolltööd.
Interaktiivsus?
Harjutamiseks ja kordamiseks erinevad mängud (õpetaja eemärk drillida)
Võistlusmoment?
Pingiridadevaheline võistlus kiiruse ja õigete vastuste peale (tahvlile või üleasnnete leht liigub õpilaselt õpilasele).

iPad

2. nädala ülesanne

Iga uus asi on alguses raske. Kõik oleneb ka inimestest ja nende õppimisvõimest, ka motiveeritusest. Kui õppimisprotsessi lisada uusi tehnoloogiaid, siis on ju tore. Meil kipub uute võimaluste kasutamine teise äärmusesse minema. Kasutamine peab olema läbi mõeldud ja väga eemärgipärane. IPad`i käepärasus üllatab vastajate tulemusi vaadates. Kas tõesti on need õppuritele nii kättesaadavad või mõeldakse kasutamise lihtust-keerukust. Ei usu keskendumisse, kui just õpetaja ettevalmistus ei ole niivõrd läbimõeldud. Interaktiivseks teeb iPad`iga õppimine õppimise kohe kindlasti.

Haridustehnoloogi ametijuhend

1. nädala ülesanne

Esitan siia oma ametijuhendi, mille täiendamisel ja parandamisel olin ise osaline 2010. aasta kevadsemestril. Veel valmis meil tore tabel kvaliteediosakonnas haridustehnoloogilise teenuse osutamise kohta.
Haridustehnoloogiline teenus
Haridustehnoloogi ametijuhend

Enesetutvustus

Töötan Tartu Tervishoiu Kõrgkooli haridustehnoloogina. Vastavalt ametijuhendile olen õppejõududele toeks e-kursuste ja õpiobjektide loomisel, viin läbi koolitusi, nõustan ja juhendan.

Minu meelisvaldkond haridustehnoloogina on multimeedia vahendite (video, pilditöötlus, animatsioon, õppevideo) kasutamine. Selles vallas olen olnud valdavalt iseõppija, aga läbinud olen ka mitmeid e-Õppe Arenduskeskuse ja e-Ülikooli sellealaseid koolitusi.
Lisaks olen ka arvutiõpetaja kutseõppe õpilastele.