Olen varasematel õppeperioodidel käsitlenud erinevaid õppimisteooriad ja vaatsin nad ka nüüd üle.
Tegin enda jaoks hästi lihtsa skeemi ja pean tõdema, kui palju olen õpetajana õpetanud lähtudes bieheivioristlikust õppimismudelist. Loomulikut püüdsin igat tundi interaktiivseks muuta, aga kas see pani õppijat mõtlema või oli see harjutamiseks ja drilimiseks, et oleks lihtsalt huvitavam ja teistsugune.

Samas arvan, et seda teooriat on ka tänapäeval vaja kasutada. On fakte, teadmisi, mida peaks ja võiks peast teadma. Kindasti on see vajalik teooria kutseõpetuses.
Ja praktiline ülesanne:
Mõtlesin paar aastakümmet tagasi õpetaja koolituse diplomipraktikale. Kuidas igaks tunniks oli vaja koostada sõna-sõnaline tunnikonspekt (ka õppija oodatavate vastustega :)). Kuidas tunni osad olid kindlalt paigas, interaktiivseks muutsime tunnid poole ööni lõigates-kleepides-joonistades. Olid väga ilusad tunni!
Kes õpib?
õpilane
Mida õpib?
matemaatika
Kuidas treenitakse?
teooria, näidisülesanne, ülesannete lahendamine 1. koos õpetajaga 2. tubli õppija lahendab tahvli juures, teised vihikus 3. iseseisev töö, õpetaja juhendab individuaalselt 4. kiiremate ja tublimate hindamine
Kordamine?
mäng palli või muu vahendiga (n. peast arvutamine, korrutustabel)
Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)?
Häid hindeid saavad pidevalt kiiremad ja nutikamad. Kes seda ei ole, ootavad ees tunnikontrollid ja kontrolltööd.
Interaktiivsus?
Harjutamiseks ja kordamiseks erinevad mängud (õpetaja eemärk drillida)
Võistlusmoment?
Pingiridadevaheline võistlus kiiruse ja õigete vastuste peale (tahvlile või üleasnnete leht liigub õpilaselt õpilasele).